Kohv – selle päritolu, liigid ja valmistamine
Kohv on kahtlemata üks populaarsemaid jooke kogu maailmas – ja mitte ilma põhjuseta. Sellel joogil on meeldiv maitse ning stimuleeriv toime, mida inimesed on õppinud enda kasuks kasutama, et saada päeva alguses kiiresti lisaks energiaannust.
Kellele peaksime tänama selle imelise joogi avastamise eest? Kuigi maailmale ei ole teada tõelise kohviavastaja nimi, eksisteerib legend sellest, kuidas inimkond kohviga tutvus.
Lühike kohvi ajalugu
Legend räägib, et 8. sajandil märkas Etioopia karjane nimega Kaldi, et tema karjatatavad kitsed muutusid eriti aktiivseks pärast seda, kui nad olid maitsnud kohvipuu ube. Nähtu põhjal rääkis karjane sellest kohaliku kloostri munkadele, kes valmistasid edasi joogi, mis andis kohese erksuse.
Tõendeid kohvijoomise kultuurist on teada ka 11. sajandist, kui seda eksporditi Etioopiast Araabiasse. Umbes 15. sajandil kasvatati kohvi juba Jeemenis, aga 16. sajandil ka Pärsias, Süürias, Egiptuses ja Türgis. Sel ajal avati Damaskuses ja Aleppos ka esimesed kohvimajad.
Euroopasse jõudis see jook 17. sajandil, kui esimesed saadetised Mokha sadamast toodi Veneetsiasse. Kohvi tee Itaaliast jätkus teistesse suurematesse Euroopa linnadesse – Londonisse ja Amsterdami. Tänapäeval kasvatatakse kohvioad Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias.
Populaarseimad kohviliigid
Ammu on möödas ajad, mil võisime valida vaid musta või valge kohvi vahel. Maailmas kasvab kokku umbes 60 erinevat kohvisorti, kuid populaarseimad neist on kaks – Coffea arabica ehk Arabica ja Coffea canephora ehk Robusta, millest valmistatakse tänapäeval kõige erinevaid kohvijooke igale maitsele.
Espresso
See kohviliik on aluseks paljudele teistele kohvijookidele. Sellele on iseloomulik väga intensiivne maitse, kuid mitte tingimata kõrge kofeiinisisaldus. Seda valmistatakse spetsiaalses masinas, ajades väikese koguse vett peeneks jahvatatud kohviubadest läbi. Espressol on „crema“ kiht, mis annab sellele rikkaliku maitse ja aroomi.
Americano
Seda valmistatakse espresso baasil, lisades kuuma vett, et muuta kohv vähem intensiivseks. Suuremas osas maailmast nimetatakse seda lihtsalt mustaks kohviks, kuigi valmistamisviisid erinevad. Kohvi, mis on valmistatud jämedalt jahvatatud kohviubadest, ei saa nimetada Americanoks.
Cafe Latte
Lihtsalt öeldes on see kohv piimaga. Erinevalt meile harjumuspärasest valmistamisviisist tehakse Caffè Latte ühest tassitäiest espressost ja aurutatud piimast. Seda täiendatakse vahustatud piima „mütsikesega“ ning seda saab väga hästi täiendada ka erinevate siirupitega.
Cappuccino
Ka seda kohvijooki valmistatakse ühest espresso annusest ja aurutatud piimast, kuid erinevalt Cafe Latte’st on piima osakaal väiksem. Cappuccinole on iseloomulik piimavahu „mütsike“.
Mochaccino
Jook, mille aluseks on cappuccino. Erinevus seisneb selles, et piim segatakse tumeda või piimašokolaadi või kakaojahuga. Seda kiputakse serveerima kaunistatuna näiteks piimavahu, šokolaadilaastude või tervete kohviubadega.
Kohvi valmistamine
Parim kohv on selline, mis sisaldab kvaliteetseid koostisosi ja millel on õige valmistamismeetod. Valmistamismeetod peab vastama kohvi kogusele, röstimisastmele ja jahvatusele. Need on populaarseimad kohvivalmistamise viisid:
kohv otse tassi;
valmistades Espresso masinas;
filtreerides kohvimasinas;
valmistades prantsuse presskannus;
valmistades kastrulis.
Sõltumata sellest, millise valmistamismeetodi valite, on oluline meeles pidada, et kõige aluseks on kvaliteetne kohv.
